15.11.2018

Wroomer, Karl-Erik Idasaar

 

Mäletate neid vanu 90te odavapoolsemaid-sportlikke jaapanlasi nagu Civicud, Celicad ja Preluded? Need autod olid ääretult lõbusad omal ajal ja on ka nüüd. Nad olid kerged, imelise šassii ja ägedate mootoritega putukad, mis suutsid odava raha eest tekitada nii öistel mägiteedel kui ka kõrvalmaanteel unustamatu adrenaliinilaksu.
 
Aga käesoleval sajandil on sellised autod justkui tina tuhka kadunud. Sa võid praegu müügisaalist hankida suvalise üheliitrise turboka, aga tõenäoliselt on sellega sõitmine sama väsitav kui müügimehe jutt enne selle auto ostu. Sellist mõnusat, kättesaadavat lõbu on raske leida.
 
Ceed toob vanakooli sõidurõõmu tagasi!
 
Aga üllatus-üllatus – ma leidsin ühe sellise masina. Uus Kia Ceed toob tagasi vanakooli sõidurõõmu uues kuues. Ma ei kavatse seda arvustust kirjutada praktilise pilgu läbi. Sa võid minna KIA kodulehele, tutvuda brošüüriga lähemalt ning sa tead juba ette, et ostu järel ootab sind töökindel ja ustav pereauto. Mina pühendan käesoleva artkli sellele samale noormehele, kes umbes kümne aasta pärast omale lõbusat ja odavat autot otsib. 
 
Samal sekundil kui ma Ceedi ukse avasin, tabas mind lai naeratus – ma nägin ehtsat, manuaalset käsipidurit! Sellist asja pole ma näinud proovisõiduautodes ligi aasta. Lõpuks ometi saavad noored poisid talvel parklas 17-aastaste neidude ees kässari-pööret teha! Ning sellel autol on reaalne keeratav võti, mitte start-stopp keyless go süsteem, mida ma kipun pidevalt ära kaotama. Noh, minu oma halb harjumus ka.